New regulations for methamphetamine contamination in rental properties

Kāinga Ora has updated how we manage situations where methamphetamine (meth) contamination is found in our homes to align with new Government regulations.

We already decontaminate homes until testing confirms methamphetamine levels are 15 micrograms per 100cm² or below, which meets safety standards. Under the updated regulations, only the affected rooms or areas need to be decontaminated if levels exceed the standard, rather than an entire house. This targeted approach allows homes to be made safe more quickly, and helps return properties to people in urgent need of housing sooner.

When appropriate, we may now establish a baseline meth test for a property. This helps provide certainty about contamination levels over time and ensures fairness for both tenants and Kāinga Ora.

As a firm but fair landlord, Kāinga Ora will continue to treat methamphetamine use as a health and wellbeing issue and work with tenants to connect them with appropriate support services. However, there will be consequences for instances of repeated meth contamination of a tenancy and in serious cases, a tenant will not be rehoused in another Kāinga Ora home. Any evidence of manufacture or supply will be referred to Police.

Further detail on the regulations

Ko ha founga ‘oku makatu‘unga ‘i he mo‘ui leleí

Hangē ko e kau lenilooti kehé, ‘oku fehangahangai ‘a e Kāinga Ora mo e palopalema ‘o e ‘uli‘i ‘e he mefi‘emifetaminí/‘aisí ‘a e ni‘ihi ‘o homau ngaahi ‘apí.  ‘Oku mau tokanga fakamātoato ki he me‘á ni.  ‘Oku mau toe fakatokanga‘i foki ko hono ngāue‘aki ‘o e mefi‘emifetaminí ‘oku tamu‘omu‘a ‘ene hoko ko ha palopalema fakaemo‘uilelei mo ma‘unimā kitá pea ‘okú ne toe lava foki ‘o uesia kotoa ‘a e ngaahi mēmipa ‘o ha ‘api, kau ai ‘a e fānaú.

‘I he ‘uhinga ko iá, ‘oku mau fokotu‘u ai ha founga ‘oku makatu‘unga ‘i he mo‘ui leleí ki hono māpule‘i ‘a e mefi‘emifetaminí ‘a ia ko e fiema‘u mu‘omu‘á ke fakapapau‘i ‘oku nofo lelei ‘a e kakaí mo e ngaahi fāmilí ‘i homau ngaahi ‘apí.   

Kapau ‘oku hoha‘a ha tokotaha nofo totongi fekau‘aki mo e mo‘ui lelei mo e tu‘unga lelei ‘o e mo‘ui ‘o e fa‘ahinga ‘i honau ‘apí, pea fakatokanga‘i hano ala uli‘i ‘e he mefi‘emifetaminí/‘aisí, te mau fokotu‘utu‘u ke sivi‘i ‘a e ‘apí. Te mau toe fakapapau‘i foki ‘oku nofo ‘a e kau nofo totongí ‘i ha fale ‘oku malu mo hao ‘i he‘emau lolotonga ngāue ki hono sivi mo hono fakama‘a iá.

‘Oku ‘ikai ke mau fakangofua hono ngaohi mo e tufaki ‘o e mefi‘emifetaminí ‘i he ngaahi ‘api ‘oku mau tokanga‘í, pea ‘e ‘ave ‘e he  Kāinga Ora ha fa‘ahinga fakamo‘oni pē ‘o hano ngaohi pe tufaki ki he Kau Polisí.

Te mau toe fakapapau‘i foki ‘oku ma‘u ‘e he ‘emau kau nofo totongí ‘a e ngaahi fakamatala fekau‘aki mo e founga mo e feitu‘u te nau lava ‘o ma‘u ai ‘a e tokoni mo e ‘ilo‘anga ki he ngaahi sēvesi ‘o e ma‘unimā ‘e he faito‘o kongatapú.

Ko hono sivi mo fakama‘a ‘a e mefi‘emifetaminí

‘I he taimi ‘oku mau ‘ilo ai ki hano ‘uli‘i ‘e he mefi‘emifetaminí ha ‘api, pea ma‘u ha ‘uhinga lelei ke tui ai ‘oku mo‘oni ia, te mau muimui leva ki ha founga ngāue fefeka ke fakahoko hano sivi, pea fakama‘a ia kapau ‘e fiema‘u. 

‘I hano ma‘u ha ola ‘o ha sivi ‘oku fakapapau‘i ai ‘oku ‘i ai ha ‘uli‘i ‘e he mefi‘emifetamini ‘o laka hake ‘i he 15 µg/100 cm2 ki hono ngāue‘aki ‘o e mefi‘emifetaminí, ‘e tupu mei heni ha fiema‘u ke fakama‘a ‘o e ngaahi feitu‘u ‘o e ‘apí ‘oku uesiá.

‘Oku mau ngāue fakataha mo ha kau konituleki taukei mo pōto‘i ‘a ia ‘oku nau mataotao ‘i he ngāue fakama‘a ‘o e mefi‘emifetaminí.

Ngaahi fakangatangata ‘o e mefi‘emifetaminí

‘I he ‘aho 29 ‘o Mē 2018, na‘e tukuange atu ai ‘e he Pule Fale‘i Fakasaienisi ‘a e Palēmiá ‘i he taimi ko iá ha līpooti na‘e fakakaveinga '‘Uli‘i ‘e he mefi‘emifetaminí/‘aisí ‘a e ngaahi ‘api nofo‘angá: Ko e fehangahangai mo iá, ngaahi tu‘unga fakatu‘utāmakí mo e faka‘uhinga‘i ‘o e ngaahi tu‘ungá'.

Na‘e lave ‘a e līpootí ko e "fehangahangai mo ha mefi‘emifetamini ‘oku ‘i lalo hifo hono lahí ‘i he 15 µg/100 cm2 (maikolōkalami ‘e 15 ‘o e mefi‘emifetaminí ki he senitimita sikuea ‘e 100 ‘o e feitu‘u na‘e siví) ‘e ngalingali ‘ikai ke ne fakatupunga ha ngaahi ola tamaki".

Na‘e fokotu‘u ‘e he Housing New Zealand (Kāinga Ora – Homes and Communities ‘i he taimi ní) ‘a e ngaahi ‘ilo meí he līpooti ko ení, kau ai ‘a e ngaahi fakangatangata ko ení, ki he founga ko ia ke sivi mo fakama‘a ‘a e ngaahi ‘api ‘oku uesia ‘e he mefi‘emifetaminí.

Kuo fakafo‘ou ‘a e peesí: 16 ʻEpeleli 2026